What's love?

okei, ma olen siin vahepeal mõelnud kõvasti oma elu üle järele ..kuidas asjad tegelikult on?

palju on küsinud sellekohta et miks ma Dorritiga lahku läksin, eks ma siis seletan ilusti detailselt siia.

Kui ma Dorritiga olin oma 9 kuud käinud ma mõistsin, et mul ei ole enam neid suuri tundeid tema vastu. Samal ajal hakkasin mõistma, et mida ma loll teen, mul on ju sõbrad olemas, ma jään neist ilma kui ma nendega ei tegele, sest kõik see 9 kuu tähelepanu läks pmtslt Dorriti peale, ma unustasin enda sõbrad täielikult, ma olin absoluutselt iga päev Dorritiga koos ja ma ei saanud sõpradega tegeleda. peale seda viisin kõik oma tähelepanu sõprade peale, tampisin endale pähe kui tähtsad nad tegelikult minujaoks on.
ja nüüd on nad mul jälle olemas.
Peale seda kadusid tunded täielikult Dorriti vastu, mul oli kõigest suhtest juba täielikult ükskõik, tegime pausi, mitte ühte asja ka ei muutunud vahepeal, lõpuks läksime täielikult lahku.


Mis oli ARMASTUS minujaoks?
mida ma igatsen on see, et pole enam kellegi kõrval ülesse ärgata, kaisus ülesse ärkamine on maailma parim tunne, eriti kellegi kaisus kellesse sa oled hullupööra armunud ja sa mõtled lihtsalt päev otsa, et sa oled maailma kõige õnnelikum inimene, miski ei saa sinu tuju halvaks ajada kui sa oled kellegiga keda sa ülimalt armastad. Sa unustad lihtsalt kogu oma elu, kõik need halvad asjad, kõik need mis sind kunagi seganud on, sa mõtled ainult temapeale. Sa mõtled lihtsalt, et kuidas see on võimalik et sa lõppudelõpuks nii õnnelik oled. Sul on peas täielik meeltesegadus, sa annaksid kõik talle mis sa saad, sa räägid talle võimatust, mida sa kõik talle teeks. Sa teed talle lauluridasid, luuletusi, absoluutselt kõike, sa pead leidma mingi viisi, kuidas sa talle oma tunded avaldad. Sa ei saa õppida, kohe üldse mitte, sul on lihtsalt nii hea tunne, kui sul ta olemas on, su mõistus kaob täielikult.

Ma olin nii armunud, ma õppisin temajaoks oma vanaisaga tantsimise selgeks(et me saaks ballil tantsida), isegi kui kõik naersid kuskil akna taga, et vaadake matise vanaisa õpetab matist tantsima, siis mind ei huvitanud see, ma mõtlesin lihtsalt et kas ma saan selle tantsu selgeks, kas talle meeldib?

ma võtsin tohutult raha võlgu, et ma saaks talle lilli osta(mille jaoks mul tihti polnud raha), et ma saaks talle sünnipäeva kingi teha, et kas tal on hea meel selle üle mis ma temajaoks olen valmis tegema?

Minujaoks oli armastus see. Seda tunnet ma võibolla ei oska sõnadesse panna, aga see oli kindlasti maailma parim tunne. me olime üks inimene.

Ma olin lihtsalt nii keskendunud temale. Ja kui keegi ütleb, et armastus ei saa kunagi läbi, siis see pole tõsi, kõik võib läbi saada.


Ja absoluutselt iga inimese jaoks on kuskil keegi. Lihtsalt vahepeal pead oma pea ülesse panema ja otsima, vahepeal pead riskima, vahepeal saad haiget, ja kui see on nii, siis pead edasi otsima, alati ei saa seda keda sa saada tahad, sa võid pingutada palju tahad, sa ei saa. Kui armastus pole vastastikkune on see ülimalt valus, ma tean seda ise omast kogemusest. tean seda oma sõprade kogemusest.
ma ei kirjuta seda kõike siia niisama..

Mingi paar aastat tagasi olin ma kohutavalt armunud hellerysse, tüdruk kanadast. Ta oli minujaoks nii lahe, nii ilus, nii tark. Ma kõndisin iga päev üle 12 kilomeetri, et tema juurde saada, et teda näha. Mul oli nii lõbus, selle lühikese kuu aja jooksul, oli see faking ilus aeg .Ta ütles, et tal on ka midagi minu vastu, aga siis pidi ta ära minema, ma ei saanud kaks nädalat rahulikult magada, ma nutsin ka päris palju sellepärast. Ma sain haiget, kõvasti, kirjeldamatult, aga ma liikusin edasi, ma otsisin ikka edasi seda õiget.

Kui ma olen armunud olnud, olen ma lihtsalt kõigeks valmis, ma pole kunagi käed rüppes oodanud midagi, ma olen alati otsinud, tegutsenud, kes otsib see leiab, see on kindel, kõigi jaoks on keegi kuskil olemas, vahepeal peab lihtsalt edasi liikuma.

Kahjuks ma ei tunne ma ei tea täpset tunnet mis tunne oli armastust tunda, ma arvan, et see tekib kohe kui sa armud kellegisse, ja muutub aja pikku tugevamaks, või siis nõrgemaks.

ja ma loodan, et ma suutsin ennast niipalju selgeks teha kui ma sain.
tahan tänada kõiki oma sõpru kes on mulle toeks olnud isegi kui nad seda ei tea. vahepeal teiega unustan ka mina kõik selle jama (;
PS: Kellegi elu pole perfektne.

minupoolt kõik.

Maybe it's hopeless
Maybe I should just give up
What if I can't trust myself?
What if I just need some help?

Maybe it's time to change
And leave it all behind
I've never been one to walk alone
I've always been scared to try
So why does it feel so wrong
To reach for something more
To wanna live a better life
What am I waiting for?
'Cause nothing stays the same
Maybe it's time to change